Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Selle nädala ülesandeks on kirjeldada ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast. Alustuseks mainin ära, et isiklikult ei ole ühegi netipettuse ohvriks langenud.

Esimeseks juhtumiks oleks populaarsete online-mängude kontode röövimine. Isiklikult ei ole selle petuskeemi ohvriks langenud, kuid olen mängides kohanud inimesi "teisi kasutajaid", kes küsivad mängijalt kasutajanime ja parooli, lubades midagi vastutasuks - nt mängijakontole kõrgemat levelit või muud väärtuslikku (mängu sisene raha, esemed) olenevalt mängust. Selline petuskeem on rohkem pühendatud nooremate vanusegruppi, kuna nemad ilmselt kogenematusest ei oska ja näe petuskeemi nii lihtsalt läbi. Siinkohal tuleks igal mängijal oma konto andmed endale hoidma ning mitte neid võõrastele jagada.

Teiseks juhtumiks oleks MSN-i petuskeem, kus vahel tuttavatelt tulevad kirjad koosnevad tundmatuid linke (kellelt paar korda, kellelt sagedamini). Kuigi ise pole selle põhjusesse siiamaani süübinud, siis tutvumiseks peaks nüüd siiski selgusele jõudma, mis täpselt seda põhjustab, kuid mingisugune troojalane võib küll põhjuseks olla. Igatahes soovitan soojalt ka tuttavate kirjade kahtlustäratavaid linke mitte avama.

Kolmandaks juhtumiks tooks välja siis üldlevind spami, mille sisu on enamsti üpris sarnane – vähemalt nendel kirjadel millesse sisse vaadanud olen. Enamasti kas oled midagi võitnud või siis ole hea ja abista. Mõlemal juhul siiski küsitakse mingil ajahetkel ka enda rahalist panust mingisuguse tingumuse täitmiseks, olgu selleks siis kasvõi saatekulud või abi korral toetuse summa. Siiski on üpris selge et see raha ülekandmisel lõppeb kogu protsess ning oodatav tulemus jääb nägemata. Ehk peaks olema üpris skeptiline ning tutvuma taustaga enne, kui teha täiesti tundmatule küsijale endapoolne makse.

Kokkuvõtteks ütleksin, et hetkel levivad petuskeemid on üldteada ning paneb imestama, kuidas inimesed nende ohvriks langevad.

Kogukondlik tarkvaraarendus

Nädala ülesandeks valida kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Mozilla Firefox
- tasuta, avatud lähtekoodiga
- esimene väljalase 9 november 2004
- hetke stabiilne versioon 20.0.1 (11 aprill 2013)
- kirjutatud keeltes C/C++, Javascript, CSS, XUL ja XBL
- alates versiooni 3.0.6 väljalastakse Firefox 3 litsentsi all: Mozilla Public Licence (MPL), GNU General Public Licence ( GNU GPL) ja GNU Lesser General Public License (GNU LGPL), varasemad versioonid kasutasid end-user licence agreement (EULA) litsentsi ja lähtekood oli ainult MPL all

Mozilla Thunderbird
- tasuta, avatud lähtekoodiga e-maili ja uudistelugejaga
- esimene väljalase 28 juuli 2003
- hetke stabiilne versioon 17.0.5 (2 Aprill 2013)
- kirjutatud keeltes C++, Javascript, XUL, XBL, CSS
- sarnaselt Mozilla Firefoxile väljastatakse Thunderbird kolme litsentsi alt: Mozilla Public Licence (MPL), GNU General Public Licence ( GNU GPL) ja GNU Lesser General Public License (GNU LGPL)

Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Selle nädala ülesandeks on läbi lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjutada selle kohta hinnang. Isiklikult lugesin läbi eestikeelse varjandi.

Artikkli alguses toob autor välja kahe mõiste erinevused: häkker ja kräkker ning kuidas neid kahte mõisteid pidevalt segamini aetakse.  Kui häkkeri puhul on tegemist inimesega, kes tegeleb arvutisüsteemide uurimisega, arendamise ja parandamisega, siis kräkker on isik, kes kasutab ära arvutisüsteemide ebakindlust või puudujääke viisil, mis on vastuolus seaduste ja moraalinormidega.

Artikkel keskendub peamiselt häkerlusele ning tuuakse välja häkkeriks saamise eeldused. Näiteks autor toob ära häkkerliku suhtumise (probleemide lahendamine, uute asjade loomine, usk vabadusse ning vastastikune vabatahtlik abistamine). Lisaks sellele tuuakse välja häkkeri põhioskused, mis on olulisemad, kui suhtumine. Detailselt tuuakse välja, mis programmeerimise keeli peab üks kompetente häkker teadma, Unixi tundmine, htmli kirjutamisoskus ning inglise keele teadmine heal tasemel.

Üldiselt on antud artikkel väga hea lugemine ning kindlasti avardab see iga IT inimese silmaringi.

Tarkvara- ja sisulitsentsid

Selle nädala ülesanne on kirjeldada üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne.). Ülesande litsentsiks sai valitud OpenOffice litsents, kuna seda sai kasutatud bakalaurusetöö kirjutamisel (nimelt OpenOffice kontoritarkvara).

OpenOffice kasutab GNU Lesser General Public License (LGPL), mille esimene versioon oli välja antud aastal 1991 Free Software Foundation poolt. Hetkel on kasutusel ver.3. (29. juuni 2007). Lisaks OpenOffice-le kasutab samust litsentsi ka Mozilla. LGPL on üpriski sarnane GPL litsentsiga, nimelt lubab LGPL töid linkida mitte-(L)GPL programmidega. Mõned eripärad on näiteks LGPL on lubatud levitada, piiramatu kasutusega, avatud lähtekoodiga, nullhinnaga ning litsentsi ei saa kitsendada.

OpenOffice - http://www.openoffice.org/license.html
LGPL - http://www.openoffice.org/licenses/lgpl_license.html

Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Selle nädala ülesandeks on anda omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika
hetkeseisule. Mainiks ära, et antud teemal väga pädev ei ole, kuid üldpilti vast oskan anda.

Tegemist on siis olukorraga, kus üritatakse pidevalt leida tõhusamaid meetodeid takistamaks üksõik millise omaloomingu vabalt levimist. Ehe näide on piraatlus, mille läbi levib looming (tarkvara, filmid, muusika, mängud, raamatud jms), kui kulutulena. On teada juhtumeid, kus antud loomingud levivad juba enne ametlikku väljalaske kuupäeva internetis. Tänapäeval on võimalik ükskõik mida allalaadida läbi torrentite ning kaitstud loomingu vaba levik annab suure tagasilöögi uue loomingu tekkele. Näiteks Stargate (SciFi) tegemine lõpetati plaanitust palju varem ära , kuna vaatamise populaarsus läks alla tänu piraatlusele. Ehk siis vabalt levitatav looming annab enamasti edasiarenemisele pidurdava tagasilöögi. Samasugune pidurdav tagasilöök kerkib ka konkurentide vahel (patendid), mis pidurdab ettevõttete edasiarengut.

Vaba tarkvara, kui oluline eeldus

Sellel nädalal tuleb kirjeldada enda kogemusi vaba tarkvara kasutamisega.

Üldiselt olen kokkupuutunud kommertstarkvaraga, kuid ka mõnevõrra saanud kasutada vaba tarkvara. Nimelt kasutan enda sülearvutis kahte operatsioonisüsteemi - Windows 7 ja Ubuntu Linux. Ubuntu-t kasutan eelkõige programmeerimis ülesannete lahendamisel ning ta on äärmiselt ressurside sõbralik ja lihtne kasutada. Lisaks sellele on ka kokkupuuteid kontoritarkvaraga OpenOffice. Kui võrrelda nüüd MS Office-iga siis OO on üritatud võimalik lihtsalt ülesehitada, kuid kasutatavus jääb mõnel pool soovida (UI design). Veebilehitsejatest eelistan Google Chrome, kuna jällegi on rõhku pantud eelkõige arvuti ressurside säästlikusele.

Üldjuhul pooldan vaba tarkvara levikut, kuid kindlat eelistust vaba ja kommerts vahel ei ole. Eelkõige loeb tarkvara valikul funktsionaalsus ja kasutajasõbralikus.

Virtuaalmaailmad

Selle nädala ülesandeks on tutvuda mõne virtuaalmaailmaga ning kirjeldada oma kogemusi. Otsustasin põgusalt vaadata ning kirjeldada CCP poolt loodud mängu Eve Online.

Virtuaalmaailma tegevus toimub kosmoses ning kogu tegevust kontrollivad mängijad ise. Näiteks on olemas korporatsioone, mille ainuke eesmärk on mineraalide saamine läbi kaevandamise ning ning lõpp eesmärgiks suurematele korporatsioonidele laevade varustamine (logistiline pool). Esimest poolt võib vaadelda, kui tööstuslikku poolt ning teist, kui sõjalist poolt. Korporatsiooniga liitumine ei ole hädavajalik ning täiesti saab hakkama üksinda erinevaid "queste" tehes.

Isiklikkult kuulun ma korporatsiooni, mille eesmärgiks on tööstuslik poolt (liikmeid hetkel üle 200) ning uute mängijate välja koolitamine. Samuti toimuvad iganädalased üritused (pvp turniirid).

Mining Operation