Monday, April 29, 2013

Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika


Selle nädala ülesandeks on läbi lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjutada selle kohta hinnang. Isiklikult lugesin läbi eestikeelse varjandi.

Artikkli alguses toob autor välja kahe mõiste erinevused: häkker ja kräkker ning kuidas neid kahte mõisteid pidevalt segamini aetakse.  Kui häkkeri puhul on tegemist inimesega, kes tegeleb arvutisüsteemide uurimisega, arendamise ja parandamisega, siis kräkker on isik, kes kasutab ära arvutisüsteemide ebakindlust või puudujääke viisil, mis on vastuolus seaduste ja moraalinormidega.

Artikkel keskendub peamiselt häkerlusele ning tuuakse välja häkkeriks saamise eeldused. Näiteks autor toob ära häkkerliku suhtumise (probleemide lahendamine, uute asjade loomine, usk vabadusse ning vastastikune vabatahtlik abistamine). Lisaks sellele tuuakse välja häkkeri põhioskused, mis on olulisemad, kui suhtumine. Detailselt tuuakse välja, mis programmeerimise keeli peab üks kompetente häkker teadma, Unixi tundmine, htmli kirjutamisoskus ning inglise keele teadmine heal tasemel.

Üldiselt on antud artikkel väga hea lugemine ning kindlasti avardab see iga IT inimese silmaringi.

Monday, April 22, 2013

Tarkvara- ja sisulitsentsid



Selle nädala ülesanne on kirjeldada üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne.). Ülesande litsentsiks sai valitud OpenOffice litsents, kuna seda sai kasutatud bakalaurusetöö kirjutamisel (nimelt OpenOffice kontoritarkvara).

OpenOffice kasutab GNU Lesser General Public License (LGPL), mille esimene versioon oli välja antud aastal 1991 Free Software Foundation poolt. Hetkel on kasutusel ver.3. (29. juuni 2007). Lisaks OpenOffice-le kasutab samust litsentsi ka Mozilla. LGPL on üpriski sarnane GPL litsentsiga, nimelt lubab LGPL töid linkida mitte-(L)GPL programmidega. Mõned eripärad on näiteks LGPL on lubatud levitada, piiramatu kasutusega, avatud lähtekoodiga, nullhinnaga ning litsentsi ei saa kitsendada.

OpenOffice - http://www.openoffice.org/license.html
LGPL - http://www.openoffice.org/licenses/lgpl_license.html

Monday, April 15, 2013

Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus


Selle nädala ülesandeks on anda omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika
hetkeseisule. Mainiks ära, et antud teemal väga pädev ei ole, kuid üldpilti vast oskan anda.

Tegemist on siis olukorraga, kus üritatakse pidevalt leida tõhusamaid meetodeid takistamaks üksõik millise omaloomingu vabalt levimist. Ehe näide on piraatlus, mille läbi levib looming (tarkvara, filmid, muusika, mängud, raamatud jms), kui kulutulena. On teada juhtumeid, kus antud loomingud levivad juba enne ametlikku väljalaske kuupäeva internetis. Tänapäeval on võimalik ükskõik mida allalaadida läbi torrentite ning kaitstud loomingu vaba levik annab suure tagasilöögi uue loomingu tekkele. Näiteks Stargate (SciFi) tegemine lõpetati plaanitust palju varem ära , kuna vaatamise populaarsus läks alla tänu piraatlusele. Ehk siis vabalt levitatav looming annab enamasti edasiarenemisele pidurdava tagasilöögi. Samasugune pidurdav tagasilöök kerkib ka konkurentide vahel (patendid), mis pidurdab ettevõttete edasiarengut.

Monday, April 8, 2013

Vaba tarkvara, kui oluline eeldus

Sellel nädalal tuleb kirjeldada enda kogemusi vaba tarkvara kasutamisega.

Üldiselt olen kokkupuutunud kommertstarkvaraga, kuid ka mõnevõrra saanud kasutada vaba tarkvara. Nimelt kasutan enda sülearvutis kahte operatsioonisüsteemi - Windows 7 ja Ubuntu Linux. Ubuntu-t kasutan eelkõige programmeerimis ülesannete lahendamisel ning ta on äärmiselt ressurside sõbralik ja lihtne kasutada. Lisaks sellele on ka kokkupuuteid kontoritarkvaraga OpenOffice. Kui võrrelda nüüd MS Office-iga siis OO on üritatud võimalik lihtsalt ülesehitada, kuid kasutatavus jääb mõnel pool soovida (UI design). Veebilehitsejatest eelistan Google Chrome, kuna jällegi on rõhku pantud eelkõige arvuti ressurside säästlikusele.

Üldjuhul pooldan vaba tarkvara levikut, kuid kindlat eelistust vaba ja kommerts vahel ei ole. Eelkõige loeb tarkvara valikul funktsionaalsus ja kasutajasõbralikus.