Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Selle nädala ülesandeks on kirjeldada ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast. Alustuseks mainin ära, et isiklikult ei ole ühegi netipettuse ohvriks langenud.

Esimeseks juhtumiks oleks populaarsete online-mängude kontode röövimine. Isiklikult ei ole selle petuskeemi ohvriks langenud, kuid olen mängides kohanud inimesi "teisi kasutajaid", kes küsivad mängijalt kasutajanime ja parooli, lubades midagi vastutasuks - nt mängijakontole kõrgemat levelit või muud väärtuslikku (mängu sisene raha, esemed) olenevalt mängust. Selline petuskeem on rohkem pühendatud nooremate vanusegruppi, kuna nemad ilmselt kogenematusest ei oska ja näe petuskeemi nii lihtsalt läbi. Siinkohal tuleks igal mängijal oma konto andmed endale hoidma ning mitte neid võõrastele jagada.

Teiseks juhtumiks oleks MSN-i petuskeem, kus vahel tuttavatelt tulevad kirjad koosnevad tundmatuid linke (kellelt paar korda, kellelt sagedamini). Kuigi ise pole selle põhjusesse siiamaani süübinud, siis tutvumiseks peaks nüüd siiski selgusele jõudma, mis täpselt seda põhjustab, kuid mingisugune troojalane võib küll põhjuseks olla. Igatahes soovitan soojalt ka tuttavate kirjade kahtlustäratavaid linke mitte avama.

Kolmandaks juhtumiks tooks välja siis üldlevind spami, mille sisu on enamsti üpris sarnane – vähemalt nendel kirjadel millesse sisse vaadanud olen. Enamasti kas oled midagi võitnud või siis ole hea ja abista. Mõlemal juhul siiski küsitakse mingil ajahetkel ka enda rahalist panust mingisuguse tingumuse täitmiseks, olgu selleks siis kasvõi saatekulud või abi korral toetuse summa. Siiski on üpris selge et see raha ülekandmisel lõppeb kogu protsess ning oodatav tulemus jääb nägemata. Ehk peaks olema üpris skeptiline ning tutvuma taustaga enne, kui teha täiesti tundmatule küsijale endapoolne makse.

Kokkuvõtteks ütleksin, et hetkel levivad petuskeemid on üldteada ning paneb imestama, kuidas inimesed nende ohvriks langevad.

Kogukondlik tarkvaraarendus

Nädala ülesandeks valida kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Mozilla Firefox
- tasuta, avatud lähtekoodiga
- esimene väljalase 9 november 2004
- hetke stabiilne versioon 20.0.1 (11 aprill 2013)
- kirjutatud keeltes C/C++, Javascript, CSS, XUL ja XBL
- alates versiooni 3.0.6 väljalastakse Firefox 3 litsentsi all: Mozilla Public Licence (MPL), GNU General Public Licence ( GNU GPL) ja GNU Lesser General Public License (GNU LGPL), varasemad versioonid kasutasid end-user licence agreement (EULA) litsentsi ja lähtekood oli ainult MPL all

Mozilla Thunderbird
- tasuta, avatud lähtekoodiga e-maili ja uudistelugejaga
- esimene väljalase 28 juuli 2003
- hetke stabiilne versioon 17.0.5 (2 Aprill 2013)
- kirjutatud keeltes C++, Javascript, XUL, XBL, CSS
- sarnaselt Mozilla Firefoxile väljastatakse Thunderbird kolme litsentsi alt: Mozilla Public Licence (MPL), GNU General Public Licence ( GNU GPL) ja GNU Lesser General Public License (GNU LGPL)

Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Selle nädala ülesandeks on läbi lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjutada selle kohta hinnang. Isiklikult lugesin läbi eestikeelse varjandi.

Artikkli alguses toob autor välja kahe mõiste erinevused: häkker ja kräkker ning kuidas neid kahte mõisteid pidevalt segamini aetakse.  Kui häkkeri puhul on tegemist inimesega, kes tegeleb arvutisüsteemide uurimisega, arendamise ja parandamisega, siis kräkker on isik, kes kasutab ära arvutisüsteemide ebakindlust või puudujääke viisil, mis on vastuolus seaduste ja moraalinormidega.

Artikkel keskendub peamiselt häkerlusele ning tuuakse välja häkkeriks saamise eeldused. Näiteks autor toob ära häkkerliku suhtumise (probleemide lahendamine, uute asjade loomine, usk vabadusse ning vastastikune vabatahtlik abistamine). Lisaks sellele tuuakse välja häkkeri põhioskused, mis on olulisemad, kui suhtumine. Detailselt tuuakse välja, mis programmeerimise keeli peab üks kompetente häkker teadma, Unixi tundmine, htmli kirjutamisoskus ning inglise keele teadmine heal tasemel.

Üldiselt on antud artikkel väga hea lugemine ning kindlasti avardab see iga IT inimese silmaringi.

Tarkvara- ja sisulitsentsid

Selle nädala ülesanne on kirjeldada üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne.). Ülesande litsentsiks sai valitud OpenOffice litsents, kuna seda sai kasutatud bakalaurusetöö kirjutamisel (nimelt OpenOffice kontoritarkvara).

OpenOffice kasutab GNU Lesser General Public License (LGPL), mille esimene versioon oli välja antud aastal 1991 Free Software Foundation poolt. Hetkel on kasutusel ver.3. (29. juuni 2007). Lisaks OpenOffice-le kasutab samust litsentsi ka Mozilla. LGPL on üpriski sarnane GPL litsentsiga, nimelt lubab LGPL töid linkida mitte-(L)GPL programmidega. Mõned eripärad on näiteks LGPL on lubatud levitada, piiramatu kasutusega, avatud lähtekoodiga, nullhinnaga ning litsentsi ei saa kitsendada.

OpenOffice - http://www.openoffice.org/license.html
LGPL - http://www.openoffice.org/licenses/lgpl_license.html

Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Selle nädala ülesandeks on anda omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika
hetkeseisule. Mainiks ära, et antud teemal väga pädev ei ole, kuid üldpilti vast oskan anda.

Tegemist on siis olukorraga, kus üritatakse pidevalt leida tõhusamaid meetodeid takistamaks üksõik millise omaloomingu vabalt levimist. Ehe näide on piraatlus, mille läbi levib looming (tarkvara, filmid, muusika, mängud, raamatud jms), kui kulutulena. On teada juhtumeid, kus antud loomingud levivad juba enne ametlikku väljalaske kuupäeva internetis. Tänapäeval on võimalik ükskõik mida allalaadida läbi torrentite ning kaitstud loomingu vaba levik annab suure tagasilöögi uue loomingu tekkele. Näiteks Stargate (SciFi) tegemine lõpetati plaanitust palju varem ära , kuna vaatamise populaarsus läks alla tänu piraatlusele. Ehk siis vabalt levitatav looming annab enamasti edasiarenemisele pidurdava tagasilöögi. Samasugune pidurdav tagasilöök kerkib ka konkurentide vahel (patendid), mis pidurdab ettevõttete edasiarengut.

Vaba tarkvara, kui oluline eeldus

Sellel nädalal tuleb kirjeldada enda kogemusi vaba tarkvara kasutamisega.

Üldiselt olen kokkupuutunud kommertstarkvaraga, kuid ka mõnevõrra saanud kasutada vaba tarkvara. Nimelt kasutan enda sülearvutis kahte operatsioonisüsteemi - Windows 7 ja Ubuntu Linux. Ubuntu-t kasutan eelkõige programmeerimis ülesannete lahendamisel ning ta on äärmiselt ressurside sõbralik ja lihtne kasutada. Lisaks sellele on ka kokkupuuteid kontoritarkvaraga OpenOffice. Kui võrrelda nüüd MS Office-iga siis OO on üritatud võimalik lihtsalt ülesehitada, kuid kasutatavus jääb mõnel pool soovida (UI design). Veebilehitsejatest eelistan Google Chrome, kuna jällegi on rõhku pantud eelkõige arvuti ressurside säästlikusele.

Üldjuhul pooldan vaba tarkvara levikut, kuid kindlat eelistust vaba ja kommerts vahel ei ole. Eelkõige loeb tarkvara valikul funktsionaalsus ja kasutajasõbralikus.

Virtuaalmaailmad

Selle nädala ülesandeks on tutvuda mõne virtuaalmaailmaga ning kirjeldada oma kogemusi. Otsustasin põgusalt vaadata ning kirjeldada CCP poolt loodud mängu Eve Online.

Virtuaalmaailma tegevus toimub kosmoses ning kogu tegevust kontrollivad mängijad ise. Näiteks on olemas korporatsioone, mille ainuke eesmärk on mineraalide saamine läbi kaevandamise ning ning lõpp eesmärgiks suurematele korporatsioonidele laevade varustamine (logistiline pool). Esimest poolt võib vaadelda, kui tööstuslikku poolt ning teist, kui sõjalist poolt. Korporatsiooniga liitumine ei ole hädavajalik ning täiesti saab hakkama üksinda erinevaid "queste" tehes.

Isiklikkult kuulun ma korporatsiooni, mille eesmärgiks on tööstuslik poolt (liikmeid hetkel üle 200) ning uute mängijate välja koolitamine. Samuti toimuvad iganädalased üritused (pvp turniirid).

Mining Operation

Märgendamine ja folksonoomia

Seekord on vaja otsida veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida. Folksonoomia on lihtsalt öelduna märksõnade kasutamine pildidel, linkidel jms, mis hõlbustavad otsingut ja võimaldavad materjalis paremini orienteeruda.

Alustame kõigepealt havlast näitest ning selleks tooksin välja YouTube, kus märgendamine on tavakasutaja eest ära peidetud. Ainuke viis neid näha on vajutada "Show More" nupule.

Hea näitena tooksin välja Facebooki, kus saab piltidel ja staatustel märgistada inimesei ja kohti.

Wiki-maailm

Selle nädala ülesanne on - Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata?

Mina isiklikult arvan, et Widipedia on suhteliselt hästi üles ehitatud ning põhirõhk on eelkõige lihtsusel ja informatsiooni kättesaadavusel. Seetõttu on üpriski raske leida kohti, mida teha kasutatavuse seisukohalt paremaks. Toon välja paar punkti, mis
minu arvatas aitaks Wikipediat paremaks teha.

Faktide õigsus - Kes garanteerib seda, mida ma loen, toetub kindlatel faktidel. Kuna wikis võib praktiliselt iga isik muuta artikleid, siis tuleks teha mingisugune kontroll, mis teeb kindlaks, et fakte ei ole muudetud valeks.

Hinnangute süsteem (kommentaarid) - Wiki võiks kasutada artiklite hindamisel kasutaja poolset hinnangut. Kõige lihtsam näide on Reddit, kus kasutajad "upvote"-ivad teiste kasutajate postitusi. See on üpriski hea lahendus sellepärast, et tekib lugejal visuaalne hinnang, milline sissekanne on teiste kasutajate meelest parim/halvim. Lisaks eelnevale võiks kasutada kommenteerimist, pikkade artiklite puhul olen alati läinud koheselt lugema kasutajate kommentaare, et aru saada, kas antud artiklit on mõtet üldse lugeda.

Disain - Wiki on läbi aastate säilitanud ühtset stiili, mis minu arust töötab suurepäraselt, kuid vajaks vahetamist. Inimene kohaneb heade asjadega suhteliselt kiiresti ning kaotab ka seetõttu kiiresti huvi, järelikult võiks disaini poolt väheke modernsemaks muuta.

Blogosfäär

Selle nädala ülesandeks tuleb välja tuua ning kirjeldada ajaveebipostituse blogimise erinevaid motiive ning lisaks sellele tuua välja konkreetseid näiteid veebist. Vaadates ringi ning sirvides tuleb välja, et igal blogijal on olemas tema enda konkreetne motiiv, miks nad kirjutavad, mida nad tahavad lugejatele edasi anda. Järgnevalt toon välja mõned blogi valdkonnad koos näitega.

Isiklikku motiiviga blogid - Arvatavasti kõige populaarseim blogimise tüüp, kus inimesed jagavad omi kogemusi/läbielamisi igapäeva elus. Blogi peetakse päeviku vormis, kus näiteks kirjeldatakse reisikogemustest, avaldades arvamusi külastatud kohtadest. See on hea võimalus anda edasi reisimuljeid lähedastele/sõpradele või lihtsalt huvilistele, kes võib olla tulevikus külastavad samu asukohti. Näiteks võtame http://jalgrattalumbereesti.blogspot.com/, kus kirjeldatakse jalgrattareisi ümber eesti, külastatud kohtadest jne.

Konkreetne blogi teema - Need on blogid, kus inimesed üritavad keskenduda mõnele kindlale valdkonnale. Nt. Erinevad (tehnika, muusika, filmid, raamatud jms.) arvustused, kokanduse retspetid jne. Taoliste blogide eesmärk on lugejatele edasi anda blogija enda poolne arvamus/kriitika formaalsemas kirjastiilis. Näitena tooks välja filmiarvustusi andva blogi http://filmigurmaan.blogspot.com/. Siia alla võib ka kuuluda poliitiliste eesmärgidele kuuluvad blogid. Samuti reklaamindusele ning ärile suunatud blogid. Konkreetse teemaga blogisid on olemas vägal suurel hulgal.

Need oleks kaks kõige põhilisemat blogimise motiive, kuid neid on veel olemas loetamatu hulk. Võtame näiteks antud kursuses olevaid blogisid, mille motiiviks on kodutööde kirjutamine blogisse.

Sotsiaalsed võrgustikud

Selle nädala ülesandeks tuli analüüsida Matt Webbi kriteeriume vabalt valitud sotsiaalvõrgustiku juures. Sotsiaalvõrgustikuks valisin "Facebooki"-i, kuna tegemist on ühe kõige populaarsema ja üldotstarbelisema suhtlusportaaliga. Hiljuti tehtud uurimus näitas, et suurem enamus arvuti kasutajaid pärast arvuti käivitumist teevad esimese asjana lahti suhtlusportaali Facebooki. Facebooki rajas Mark Zuckerberg aastal 2004 koos kaasõpilaste ja toakaaslaste abil. 2012. aasta oktoobri andmete järgi kasutab Facebooki üle 1 billion aktiivse kasutaja.

Järgnevalt analüüsin Matt Webbi kriteeriume (Identiteet, Kohaleolek, Suhted, Vestlused, Rühmad, Reputatsioon, Jagamine).

Identiteet - Valitud suhtlusportaalis saab tegutsema hakata pärast kasutajakonto registreerimist ning sisselogimist (kasutajanimeks on emaili aadress või telefoni number). Kasutaja saab profiilile lisada erinevaid andmeid. Näiteks tüüpilisteks andmeteks on kasutaja üldinformatsioon (elukoht, telefon, keeled, kool jne.). Lisaks sellele saab lisada üldise kirjelduse enda kohta, profiili pildi (avatar), hobid, leimmik raamatud/muusika/filmid.

Kohalolek - Facebook võttis hiljuti (aasta tagasi) kasutusele kontaktnimekirja (sarnane MSN-ile). Nimekiri näitab, kes sinu sõpradest hetkel on sisse- või väljalogitud. Samuti saab näha (ajaliselt), millal kasutaja viimati oli suhtlusportaalis aktiivne.

Suhted - Hetkel on kasutusel kaks olekut - ainult sõbrad näevad sinu profiili või profiil on kõigile avalik. Lisaks sellele on olemas "custom" olek, mille abil saab määrata mingi teatud osa, mida keegi näeb või mitte (näiteks näidata ainult üldist infot, kuid mitte pildi albumeid).

Vestlused - Sõnumeid saab antud suhtlusprotaalis saata teistele kasutajatele kasutades kontaktnimekirja (sarnane MSN-ile), saata e-maili sarnane sõnum, kasutada facebookile omast "seina". Samuti on võimalik kommenteerida kasutajate lisatud pilte.

Rühmad - Sõpru on võimalik paigutada gruppidesse (nt. koolikaaslased, perekond). Lisaks sellele saab luua eraldi kogukondi ning kutsuda sinna oma sõpru.

Reputatsioon - Facebook kasutab "Like" nuppu, et hinnata kasutajate postitusi (pilt, link, video, staatus, sõnum). Samuti näevad teised kasutajad sinu sõbralistis, mida sa oled like-inud. Tänu sellele levib antud suhtlusportaalis väga palju reklaami ja rämpspostitusi.

Jagamine - Nagu Matt Webb ütleb, jagamine on sotsiaalvõrgustike alustalasid, siis ka facebook-is on selline asi täiesti olemas. Jagada saab praktiliselt ükskõik mida (sündmused, viited, pildid, videod, staatused, lingid jne.)

Nagu näha siis valitud suhtlusportaal Facebook vastab väga hästi kõigile Matt Webbi kriteeriumitele.

Võrgukogukonnad

Eesmärk

Selle nädala ülesanne aines "Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad" oli valida üks võrgukogukond ning analüüsida kogukonna taastuleku faktorite (uued tehnoloogiad, valikuvõimalus, ajatu aeg...) paikapidavust. Lähemalt saab eelnimetatud faktoritest lugeda järgnevast wikipediast - Sotsiaalne tarkvara ja võrgukogukonnad/Võrgukogukonnad. 

Võrgukogukond

Võrgukogukonnana võib vaadelda näiteks sotsiaalvõrgustikke (Facebook, Google+, Orkut), blogisid ning foorumeid. Analüüsitavaks võrgukogukonnaks valisin www.reddit.com, täpsustusena võib vaadata gruppi (subreddit) /r/pics/. Antud alamgrupis kasutajad postitavad ning kommenteerivad pilte. Reddit "Pics" gruppi kasutajaskond on üle 3 200 000.

Reddit-it võib vaadelda, kui suurt foorumit, mis koosneb üle 67000 alamfoorumi (subreddit). Iga registreeritud kasutaja saab luua isikliku alamfoorumi, kuhu nad saavad teha sissekandeid, kas teksti kujul või lingina. Reddit kasutab karma (downvote, upvote) süsteemi, et anda hinnang postitustele. Vastavalt hinnangutele näidatakse loodud sissekanded ülevalt alla kahanevas järjekorras.

Taastuleku faktorite paikapidavuse analüüs:

• Tehnoloogiline areng - Võrgukogukonnad kasvavad tänu tehnoloogia pidevale arengule. Eelkõige interneti ning arvutite laialdane levik on aidanud sellele arengule kaasa. Näiteks nutitelefoniga saab kerge vaevaga kursis püsida huvipakkuva teemaga.

• Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid - Selleks, et antud võrgukogukonnas luua postitusi/kommentaare või hinnata teiste kasutajate postitusi, tuleb registreerida ennast kasutajaks. Vastasel juhul saab anonüümne kasutaja ainult lugeda teiste postitusi. Reddit profiilile erilist tähelepanu ei pööra (avatar, iseloomustused, jne...).

• Ajatu aeg - Võrgukogukond on kasutajatele kättesaadav ööpäevaringselt vaatamata sellele, kus kasutaja parajasti asub.

• Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus - Nagu eelpool oli mainitud /r/pics on väike osa reddit gruppidest ning kasutajal on vaba valik, milliseid aruteluteemasid ta jälgida soovib. Kasutajatel antakse ka võimalus saata privaatseid sõnumeid.

• Hariduslikud püüdlused - Tegemist on pigem meelelahutusliku gruppiga, kuid on olemas ka teaduslikke alamgruppe, kus leiab palju huvitavat informatsiooni erinevate teemade kohta.

• Palju vaba aega, mida sisustada - Antud kogukonnas postitatakse niivõrd palju uusi postitusi, et kasutajatel on olemas pidevalt uus informatsioon ehk on aega mida sisustada. 

• Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise - Kuna tegemist on piltidega seotud võrgukogukonnaga, siis kasutajad saavad jagada pilte näiteks loodusest ning teised saavad osa saada mingil määral sellest kogemusest ning avaldada postituse kujul muljeid/arvamusi. 

• Vahel ka otsene altruism - Reddit (võib vaadelda, kui foorumit) kokkuvõttes on koht, kus inimesed arutavad mingi teema ümber, vastavad küsimustele ning lahendavad erinevaid probleeme.