Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Selle nädala ülesandeks on kirjeldada ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast. Alustuseks mainin ära, et isiklikult ei ole ühegi netipettuse ohvriks langenud.

Esimeseks juhtumiks oleks populaarsete online-mängude kontode röövimine. Isiklikult ei ole selle petuskeemi ohvriks langenud, kuid olen mängides kohanud inimesi "teisi kasutajaid", kes küsivad mängijalt kasutajanime ja parooli, lubades midagi vastutasuks - nt mängijakontole kõrgemat levelit või muud väärtuslikku (mängu sisene raha, esemed) olenevalt mängust. Selline petuskeem on rohkem pühendatud nooremate vanusegruppi, kuna nemad ilmselt kogenematusest ei oska ja näe petuskeemi nii lihtsalt läbi. Siinkohal tuleks igal mängijal oma konto andmed endale hoidma ning mitte neid võõrastele jagada.

Teiseks juhtumiks oleks MSN-i petuskeem, kus vahel tuttavatelt tulevad kirjad koosnevad tundmatuid linke (kellelt paar korda, kellelt sagedamini). Kuigi ise pole selle põhjusesse siiamaani süübinud, siis tutvumiseks peaks nüüd siiski selgusele jõudma, mis täpselt seda põhjustab, kuid mingisugune troojalane võib küll põhjuseks olla. Igatahes soovitan soojalt ka tuttavate kirjade kahtlustäratavaid linke mitte avama.

Kolmandaks juhtumiks tooks välja siis üldlevind spami, mille sisu on enamsti üpris sarnane – vähemalt nendel kirjadel millesse sisse vaadanud olen. Enamasti kas oled midagi võitnud või siis ole hea ja abista. Mõlemal juhul siiski küsitakse mingil ajahetkel ka enda rahalist panust mingisuguse tingumuse täitmiseks, olgu selleks siis kasvõi saatekulud või abi korral toetuse summa. Siiski on üpris selge et see raha ülekandmisel lõppeb kogu protsess ning oodatav tulemus jääb nägemata. Ehk peaks olema üpris skeptiline ning tutvuma taustaga enne, kui teha täiesti tundmatule küsijale endapoolne makse.

Kokkuvõtteks ütleksin, et hetkel levivad petuskeemid on üldteada ning paneb imestama, kuidas inimesed nende ohvriks langevad.

Kogukondlik tarkvaraarendus

Nädala ülesandeks valida kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Mozilla Firefox
- tasuta, avatud lähtekoodiga
- esimene väljalase 9 november 2004
- hetke stabiilne versioon 20.0.1 (11 aprill 2013)
- kirjutatud keeltes C/C++, Javascript, CSS, XUL ja XBL
- alates versiooni 3.0.6 väljalastakse Firefox 3 litsentsi all: Mozilla Public Licence (MPL), GNU General Public Licence ( GNU GPL) ja GNU Lesser General Public License (GNU LGPL), varasemad versioonid kasutasid end-user licence agreement (EULA) litsentsi ja lähtekood oli ainult MPL all

Mozilla Thunderbird
- tasuta, avatud lähtekoodiga e-maili ja uudistelugejaga
- esimene väljalase 28 juuli 2003
- hetke stabiilne versioon 17.0.5 (2 Aprill 2013)
- kirjutatud keeltes C++, Javascript, XUL, XBL, CSS
- sarnaselt Mozilla Firefoxile väljastatakse Thunderbird kolme litsentsi alt: Mozilla Public Licence (MPL), GNU General Public Licence ( GNU GPL) ja GNU Lesser General Public License (GNU LGPL)